Wednesday, May 13, 2009

põimlause

Põhjust, miks ta midagi ei kuula ja midagi ei näe, ei tea keegi.

PL, PL
KL I ja KL I,

Ta ostis raamatu, mis rääkis loomadest, ja hakkas seda lugema.

PL, ja PL
KL I,

Ül. 206.
1) Alles hiljuti, kui vanaisa veel elas, igatsesin väga maale, millega on seotud minu parimad lapsepõlvemälestused.
2)Õpetaja arvas, et kui me kohe ei tegutse, ei saa me seda raamatut ei ühestki poest ega kogust.
3)Koolivaheajal sõidame Järvamaale, et külastada Põhja Tammsaare talu, kus sündis meie kirjandusklassik A.H. Tammsaare, ja mida tuntakse nüüd Vargamäe nime all.
4)Öösel nägin unes, et oli arheoloog, ja meie naabrid ähvardasid mind maha lasta, kui peaksin nende õues väljakaevamist alustama.
5) vastlapäeval korraldame ka lumekujude võistluse, kuhu kutsume 5.6 võistkonda naaberkoolidest, kellega on meil tigendamad sidemed.
6)Lugesin ajalehest, et meie naabruses hakatakse ehitama uut hotelli, ja rääkisin sellest ka vanematele, kellele see uudis aga põrmugi ei meeldinud.

Monday, May 11, 2009

vastused Renari kõsimustele

1. 15-aastaselt.
2. Tema vanus on 38.
3.Tütred Kaarin(11) ja Liisa (5), vend Juhan, õde Liina.
4. Ta töötab eesti Päevalehes.
5. Ta on välja andnud 6 raamatut.
6. Tallinnast, Mustamäelt.
7. Aastast 1996 on ta Eesti Kirjanikude Seltsi liige.
9.Ei, enamustes tema kirjutistes on fantastilised tegelased.
10.40-41 on ta jalanumber.
1. Kuidas leidis ta oma kutsumuse kirjanikuna?
2. Miks kirjutab ta nii fantastilisi ja utoopilisi raamatuid?
3. Mis haridus tal on?
4. Kust on ta saanud ispiratsioon?
5. Lemmik tegevused,huvid?
6. Missugune oli tal lapsepõlv?
7. Müningaid huvitavais tsitaate, ütlemisi?
8. Millega saavutas ta oma algse edu?
9. On tal veel mõndasi muid alasid millega ta endale elatist teenib?
10. Kuidas on tema pereeluga lood? ( vennad, õed, vanemad, mõni kuulus lähedane?

Sunday, May 3, 2009

ülesanne 196

Ballil kõlasid kaunid valsihelid. Me tantsisime seda valssi. Tegime vanaemaga kirsimahlast morssi.
ema pressis kirsse morsiks. Esimesel seansil ootasin viimast seanssi. Pipi hakkas purssima pärast toidu söömist. Pipi pursib siiani vaevaliselt. selle eest saadi temalt avanssi. 300.- krooni maksti avansina.

Monday, April 6, 2009

HAIKU

1. Nimeta haiku kui luuletüübi sünnimaa: Jaapan
2. Sünniaeg: 16 saj
3. Suurim haikumeister: Matsuo Basho
4. Temaatika: Aastaajale osutav sõna, odalik tõdemus inimese ja looudse ühtsusest
5. Vormitunnused 3 värssi
- silpide arv: 5+7+5
- kujundlikkus: suzee puudub,
- sõnavalik: aastaajale osutav, fantaasiarikkus, hoidutakse metafooridest, epiteetidest ja võrdlustest
6. Suhe loodusesse: Inimene ja loodus on nagu lahutamatud keha ja vaim
7. Eesti kirjanikest haikude autoreid: Enn Vetemaa, Paul - Erik Rummo, Jaan Kaplinski

Sunday, March 29, 2009

ÕIGEKIRJA KORDAMINE

Oranž, allinteratsioon, palett, paralleelne, baleriin, ballaad, terrass, annulleerima(tühistama), karikatuur(pilapilt), ballett, pareerima(tõrjuma, tagasi lööma), millennium, elliptiline(väljajätteline), galerii, grammofon, kommenteerima, laulmata, arest, arahhis, sumadan(reisikohver), varrukas, barrikaad, komandant(ülem), karussell, komitee, perroon, komandeering(lähetus), kolleeg, korrektne, tänitama, kommunikatsioon, korrektor.

Friday, January 30, 2009

Luuležanrid

SONETT

Sonett on väga vana luuležanr, mis loodi Itaalias 13. sajandil. Soneti loojateks võib pidada kahte kirjanikku: Dante Alighieri ( 1265-1321) ja Fransesco Petrarca( 1304-1374). Aegade jooksul on välja kujunenud oma tekkekoha järgi kolm soneti erikuju: Itaalia, Prantsuse ja Inglise sonett.
Sonett koosneb 14 värsireast. ta on tavaliselt riimiskeemiga abab abab cdc dcd. Värsid omakorda jagunevad salmidese ehk stroofidesse. Tuntud on Itaalia soneti värsiskeem 4+4+3+3, inglise soneti värsiskeem 4+4+4+2, siis veel peata sonett skeemiga 4+3+3 ja poolsonett skeemiga 4+3. Tuntakse veel pöördsonetti 3+3+4+4 ja sülisonetti 4+3+3+4. Sonetipärg koosneb 15 sonetist , kusjuures iga järgmine algab eelneva lõppreaga.
Sisult jaguneb sonett kaheks: nelikutes esitatakse teema, kolmikutes lisatakse kõrvalteema või lüüriline mõtisklus. Klassikalise soneti tunnuseks on veel puhas kõlav keel ja korrapärane ülesehitus. esimese eestikeelse soneti looja on Matthias Johann Einsen (1857-1934). Tõelise kunstiküpsuse selles žanris saavutas Marie Under(1883-1980), kelle kauneid sonette võib lugeda teostes "Eelõitseng" ja "Sinine puri".