Friday, January 30, 2009

Luuležanrid

SONETT

Sonett on väga vana luuležanr, mis loodi Itaalias 13. sajandil. Soneti loojateks võib pidada kahte kirjanikku: Dante Alighieri ( 1265-1321) ja Fransesco Petrarca( 1304-1374). Aegade jooksul on välja kujunenud oma tekkekoha järgi kolm soneti erikuju: Itaalia, Prantsuse ja Inglise sonett.
Sonett koosneb 14 värsireast. ta on tavaliselt riimiskeemiga abab abab cdc dcd. Värsid omakorda jagunevad salmidese ehk stroofidesse. Tuntud on Itaalia soneti värsiskeem 4+4+3+3, inglise soneti värsiskeem 4+4+4+2, siis veel peata sonett skeemiga 4+3+3 ja poolsonett skeemiga 4+3. Tuntakse veel pöördsonetti 3+3+4+4 ja sülisonetti 4+3+3+4. Sonetipärg koosneb 15 sonetist , kusjuures iga järgmine algab eelneva lõppreaga.
Sisult jaguneb sonett kaheks: nelikutes esitatakse teema, kolmikutes lisatakse kõrvalteema või lüüriline mõtisklus. Klassikalise soneti tunnuseks on veel puhas kõlav keel ja korrapärane ülesehitus. esimese eestikeelse soneti looja on Matthias Johann Einsen (1857-1934). Tõelise kunstiküpsuse selles žanris saavutas Marie Under(1883-1980), kelle kauneid sonette võib lugeda teostes "Eelõitseng" ja "Sinine puri".

Wednesday, January 28, 2009

2 H sõnasegastik

X S T Z L H U I N A T T A H A
G D K R X N Q I L G P N O V M
B W T A O K E Z T A I L F M A
B Q T H P H S W T Z H S S W T
Y E A Q U G I N H T A I G U U
G G M R D U Q P L G L Y G N R
U V A F H B T K A H L T B I A
A L L I K A I G Q Ä O R W B H
C Y O S B K L N Y D A E Z D L
T H M V O D F L Z A N D E O E
W I Q U N K P T A L J S Ä A R
J O R Z C X K B R S O E B H A
C V C D E Q S P D O Z F O D A
R L J S J J U Y C Z S Z W K R
Q M C C I W N H N H Z H T Z P




AARE ALLIKA ARUHEIN
HAGU HALLAS HARUTAMA
HATT HIGIHALI HÄDA
OOS ÄDAL

Monday, January 26, 2009

H sõnasegastik

H sõna segastik

K S A L L A H E J O Z A U M H
I I O N B S A N Y L T T R M A
I M L O L K K R W K B Z D L G
N D C Ä H Õ B E P A J U U Õ E
M G C T Ä D W C L B X T P H R
M X Z W X H E Z O V N K I G I
V Y O S I H S F V I T X S D K
B H D P Q E Q A S D G W R G M
X W A C J H G T M E S F I W H
U B I G A C N Z A M D T H A W
W Z G A I A T W J C A I X F D
D F V I U J Z D S K Z H N R L
P I W H H G A N G U R P F T R
K I E N R O U S Z N H D T F U
J D D C M W Q O N X P T R F M


HAAVIK HAGERIK HAGIJAS
HALLAS HAMMASHÄÄLIK HIRSIPUDRU
HOOS HUANTSINT HÕBEPAJU
HÕLM
Hind - ind
Haar - aar
halg - alg
Haare - aare
Hall - all


Hädal - ädal
Hood - ood
Hai - ai
Hagu - agu ( koit )
Hais - ais
helama (Helisema) - elama
hiilid - iilid

Monday, January 12, 2009

Hinneteleht

GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUM

HINNETELEHT

Kaaren Saaren


Eesti keel 3 2 3 2 3
Kirjandus 2 3 2 3 3
Vene keel 3 2 3 2 3
Saksa keel 2 3 2 3 3
Füüsika 3 2 3 2 3 3
Keemia 2 3 2 3 3 3
Bioloogia 3 2 3 2 3
Muusikaõpetus 2 3 2 3 3
Geograafia 3 2 3 2 3
Ajalugu 2 3 2 3 3 3


Käitumine – rahuldav

Head uut õppeaastat !
Priidu Beier

Märkustelahter:

Palun, üritage parandada mõned vead, mida märkate siin tunnistusel koduteel. Siiski ärge laske ennast heidutada sellest tunnistuses, sest keskkoolis, olen ma rohkem kui kindel, et lõpetab selle puhtalt.

Sunday, January 11, 2009

Mis on eepika iseloomulikud tunnused?
Kujutatakse tõepäraseid sündmusi, tegelasi ja olukordi, esikohal on jutustamine mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega.Käsitlusviis rahulik ja üksikasjalik.
Millised on eepika suur- ja väikevormid?
Suurvoemid: Eepos, romaan; Väikevormid: jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot.
Mis on eepos? Kes on eepose tegelased? Nimeta tuntumad eeposed.
Eepos on pikk, jutustava sisuga, enamasti värsiides kirjutatu teos, mis on välja arenenud mütoloogiliste kangelaste auks loodud ülistuslauludest. Eepostes on enamasti tegelasteks kangelased ja jumalad. tuntumad eeposed # Kalevipoeg", " Kalevala", Gilgameš", "ilias", "odüsseia"
Millised on romaani ja novelli iseloomulikud omadused?
Romaan on ulatuslik jutustav kirjandusteos, mis on tavaliselt kirjutatud proosavormis( värssromaanid on tänapäeval harluldlased). Iseloomulik avar elukujutus, mitmeplaaniline tegevustik, keerukas sündmustik, probleemirohkus, arvukas tegelaskond ja pika ajavahemiku kujutamine.
Novell- tiheda sündmustikuga ja väheste tegelastega lühijutt, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga. Klassikaline novell põhineb kindlal sužeeskeemil. Juhtumused esitatakse ajalises järgnevuses. Tegevus areneb kulminatsioonist ja lõppeb puändiga. Süžeed pingestab läbiv juhtmotiiv.
Võrdle omavahel novelli, romaani ja jutustust.
Jutustus on sündmustiku haardelt novellist ulatuslikum aga romaanist tagasihoidlikum. Jutustuse süžee ei keskendu vaid ühele sündmusele, vaid kandub sageli pealiinist kõrvale ega ole pingestatud nagu novellis.
Mille poolest erinevad arengu- ja juhtumusromaan?
Arenguromaanid kujutavad tegelaste elu eri etappe. Neis uuritakse inimesi, asju ja nähtusi sügavuti, püütakse jõuda põhjuslike seosteni. Juhtumusromaanid koosnevad omavahel liidetud sündmuste kirjeldustest. Võrrendes arenguromaaniga, liigutakse seal justkui mööda pealispinda.
Too välja novelli kuus arenguetappi.
Kulminatsioon-->-->-->-->-->Puänt
Mis on valm? Kes on valme kirjutanud?
Valm on õpetliku sisuga mõistuluuletus või - jutt. Valmid naeruvääristavad inimeste ja ühiskonna pahesid. Tegelasteks on enamasti loomad, kes kujutavad inimesi , harvem jumalad või inimesed. Tavaliselt koosneb kahest osas: esimese osas esitatakse sündmus, ja teises osas õpetlik järeldus ehk moraal. Aisopos, Jean de la Fontaine, Phaedrus, Gotthold Lessing.
Milliseid tuntud valme oskad jutustada?
Selgita anekdoodi mõistet.
mõiste anekdoot tuleneb Kreeka keelest, ning tähendab mitteavaldatud, ka avaldamisele mittekuuluvat. 18 sajandil hakati nii kutsuma lühikesi ajaviitelisi jutukesi , iseloomustamas isikut või olukorda mis ei pidanud olema ilmtingimata tõsi.

Friday, January 9, 2009

SARKASM - salvav pilge. "Kuule sitikas, kas tahad, et sinu figuur joonistatakse kriidiga asfaldile?"

SATIIR - Pilge. "isa ma sain koolis 3-me!" Isa seepeale" Ja mina olen mees porschega!"

- Pilkav ütlus. "Doktor, kuhu me sõidame?" "Surnukuuri!" "Aga ma ju ei ole veel surnud!" "Me ei ole veel kohal ka!"

IROONIA - Peen, varjatud pilge. "Doktor, mul on hambad kollaseks läinud!" "Hmm, sel juhul soovitaksin pruuni lipsu."

HUUMOR - Naljakas, muhelema ajav, mõnusa tuju toov. "Juku, miks sa eile koolis ei olnud?" "Vanaisa matsime." "Ära valeta! Nägin eile hommikul su vanaisa akna peal." "Isa pani ta sinna istuma, sest postiljon pidi pensioni raha tooma."