Karupoja lugu

Karupoeg ärkas hommikul üles,
leidis tühja meepoti süles.
Oi kui kurjaks läks ta nägu,
kukkus sellepeale isegi kägu.
Ta pani selga särgi ja mütsi,
nii kiire et pükse jalga pannagi ei viitsi,
Tõttas mesitaru poole hullunult,
Vahepeal paar kukerpalli rullunud.
Meevaras hüppas mesilaste suunas,
mesilased päästsid oma kodu suures kuumas,
tassisid kodu puu otsa kõrgele,
Karukese jaoks oli see kui tõrv meepotile.
Nutma hakkas väike karu,
sai aru , et oli kaotanud aru.

Kord märkas Pärdik, käes tal vanadusepäevad,et tema silmad nõrgalt näevad.Kui eks ka selles hädas abi leida või,ta oli kuulnud; ja kes teab kust leida võib.peotäie Prille. Keerutab neid nii ja naa,küll klaase koputab ja aistest kakub,kord jälle nuusutab, siis lakub,pealaele upitab, seab käpalabale –kuid abi neist ei saa."Ptüi, räps!" ta kirub: "Loll vaid olin ma,et jäingi inimeste loba uskuma;ei nende narrimistel ole mingit äärt,ja kasu Prillidest ei ole väärt!"Ning Pärdik nüüd kui kättemaksu ihasja pühas vihas,kõik Prillid vastu kivi puruks pillub,et ümberringi lendavad vaid killud.*Ei nõnda talita vaid ahvisugu,ka inimestega on tihti sama lugu,et totter võhiklus kõik heagi halvaks teeb.Ja hullem veel, kui võhikul ka võimust:siis, teadagi, ei aita ainult sõimust,vaid vaata aga,kuis püha lihtsameelsus vihast keebja kallist asjast – sodi taga.

Timm Thaler'i esitlus

Pere Probleemid II

Kui hommikul kõik laua ääres istume ja kohvi joome, jõllitab isa enamasti mind altkulmu. Sellistel hetkedel tekib mul tunne, et ta ei salli mind karvavõrdki. Seda tunnet tunnen ma üpris tihti. Näiteks õhtuti, kui me ikka joome teed on isa virutanud mulle laua all jalaga ja karjunud: "Ma tahaks sulle kangesti kerepeale anda, aga sa oled ikka täiesti hale, ning sa ei vääri seda!".

See vahekord on vaevanud mind juba üsna pikka aega. Olen mõlenud sellepärast ka psühholoogi juurde minna, kuid kui mu isa sellest vähegi teada saaks, ei jääks minust põrmugi järele. Kodus, iga õhtu, ma pisut vaatan oma isa ja üritan talle täiesti andestada. Võibolla mõtlen sellele üleliia?

Lauseliikmed

1. Suurte kõrvadega mees laulis kulunud viisi kõvasti ja valesti.
2. Väike pirtsakas naabritüdruk kukkus riidekapi taga punase ussitanud õuna otsa.
3. Väga väsinud näoga õpetaja pani jooksu onu Juhani juurde.
4. Pikajuukseline müüjanna õppis varahommikul lugema prantsuse keelset teksti.
5. Surmani hirmunud hallitriibuline kasssipoeg lasi prügikastist jalga.
6. Tigeda näoga priske ülemus pistis ulmelise kiirusega puruksrebitud paberitüki pintslisse.
7. Katkiste pükstega ulakas poiss tõmbas viimasest tunnist uttu.
8. pikkade kõrvadega hallikas jänes viskas kähku rebase eest varvast.
9. Ülbe lammas lõi laulu koos näljase hundiga.
10. Järjekordselt käskis silmi pilgutav esineja teha uue võtte.

Romaan on ulatuslik, proosavormis jutustava mitmeplaanilise sisuga jutt. Esineb probleemi rohkus, mida mõjutavad ka arvukas tegelaskond ja keerukas sündmustik. Iseloomulik ka pika ajavahemiku kujutamine.


1.Millal muutus romaan kõige populaarsemaks žanriks?
Kujunes kõige populaarsemaks žaanriks 19. ja 20. sajandil.
2. Kuidas erinevad omavahel arengu- ja juhtumusromaanid?
Arenguromaanis kirjeldatakse inimese elu erinevaid etappe. Juhtumisromaanis koosnevad aga liidetud sündmuste kirjeldustest.
3. Kuidas nimetatakse mitmeköitelisi romaanisarju?
Di-,tri-, tetra-, pentaloogia jne.
4. Missuguseid romaani liike oled lugenud?
Seiklusromaane, ajaloolisi romaane, kriminaalromaane, ulmeromaane, sõjaromaane.

Charles Dickens - Sündis 1812, Inglismaal Portsmouth'is ja suri 1870. ta oli sotsiaalse romaani rajaja. Tal oli kümme last.
"Oliver Twist" ; " Väike Dorrit" ; "Jõululaul"
Ernst Hemingway - Sündis 1899 Illinoisis ja suri Idahos 1961. Üks kuulsamaid 20. sajandi kirjanikke. "Eedeni Aed" ; " Vanamees ja Meri" ; "Üle Jõe ja Puude Varju"
Eduard Vilde - Ta oli päris mõisateenija perest. Kasvas üles Muuga talus. Reisis palju ringi, ning elas kokku üle 5-s riigis. "Pisuhänd" ; "Mahtra Sõda" ; "Külmale Maale"
Karl Ristikivi - ÕppisTartu Ülikoolis, Õppis Geograafiat. "Lendav Maailm" ; "Semud" ; "Sellid"