Karupoja lugu

Karupoeg ärkas hommikul üles,
leidis tühja meepoti süles.
Oi kui kurjaks läks ta nägu,
kukkus sellepeale isegi kägu.
Ta pani selga särgi ja mütsi,
nii kiire et pükse jalga pannagi ei viitsi,
Tõttas mesitaru poole hullunult,
Vahepeal paar kukerpalli rullunud.
Meevaras hüppas mesilaste suunas,
mesilased päästsid oma kodu suures kuumas,
tassisid kodu puu otsa kõrgele,
Karukese jaoks oli see kui tõrv meepotile.
Nutma hakkas väike karu,
sai aru , et oli kaotanud aru.