Luuležanrid

SONETT

Sonett on väga vana luuležanr, mis loodi Itaalias 13. sajandil. Soneti loojateks võib pidada kahte kirjanikku: Dante Alighieri ( 1265-1321) ja Fransesco Petrarca( 1304-1374). Aegade jooksul on välja kujunenud oma tekkekoha järgi kolm soneti erikuju: Itaalia, Prantsuse ja Inglise sonett.
Sonett koosneb 14 värsireast. ta on tavaliselt riimiskeemiga abab abab cdc dcd. Värsid omakorda jagunevad salmidese ehk stroofidesse. Tuntud on Itaalia soneti värsiskeem 4+4+3+3, inglise soneti värsiskeem 4+4+4+2, siis veel peata sonett skeemiga 4+3+3 ja poolsonett skeemiga 4+3. Tuntakse veel pöördsonetti 3+3+4+4 ja sülisonetti 4+3+3+4. Sonetipärg koosneb 15 sonetist , kusjuures iga järgmine algab eelneva lõppreaga.
Sisult jaguneb sonett kaheks: nelikutes esitatakse teema, kolmikutes lisatakse kõrvalteema või lüüriline mõtisklus. Klassikalise soneti tunnuseks on veel puhas kõlav keel ja korrapärane ülesehitus. esimese eestikeelse soneti looja on Matthias Johann Einsen (1857-1934). Tõelise kunstiküpsuse selles žanris saavutas Marie Under(1883-1980), kelle kauneid sonette võib lugeda teostes "Eelõitseng" ja "Sinine puri".